{"CACHEDAT":"2026-05-13 09:39:42","TRANSLATEDAT":"2026-05-13 09:39:42","SOURCESIGNATURE":"53428cc23b376d8f574cef0388328c0f57172ba3d9383bffe6893418a8bce27a","SLUG":"click-be-wise-think-twice-Nu0x9T83SQ","MARKDOWN":"# **Arguments**\n\nStatements or reasons put forward to support or oppose a specific claim or position.\n\n## **Components of an Argument**\n\n* **Claim:** The main point or assertion being made.\n* **Evidence:** The supporting data or information.\n* **Reasoning:** The logical connection between the evidence and the claim.\n* **Backing:** Additional support for the warrant.\n* **Qualifier:** Statements that limit the strength of the claim.\n* **Rebuttal:** Counter-arguments or evidence that challenge the claim.\n\n# Deceptive Tactics\n\nDeceptive tactics in media and information manipulation are diverse and constantly evolving. And while all disinformation is deception, not all deception is disinformation. Deception is a broader category that includes any act intended to mislead, show the false and hide the truth. Examples of deceptive tactics are:  \n\n* **Lying:** Lying involves making up information or altering genuine information to deceive. This includes manipulating texts, quotes, photos, audios or videos deliberately to change their meaning or context, while still appearing authentic.\n* **Omission:** Omission involves deliberately withholding crucial information that could significantly alter the understanding or perception of a story or an information. Omissions is hard to recognise but is deceptive, as what is left unsaid can be as impactful as what is explicitly stated.\n* **Fabrication:** Some actors create entirely false content designed to mislead and cause harm. This can range from fake news articles, elaborate hoaxes to deepfakes. Generative AI-Tools can be easily misused to fabricate any kind of highly convincing content (images, audios, videos) to deceive.\n* **Misrepresentation:** Misrepresentation involves different deceptive tactics like making false connection, for example when headlines, visuals, or captions don't accurately represent the actual content. When genuine content is shared with false contextual information, for example an image taken out of context, it is done to deceive through framing the narrative in a particular way. Also, fake social media profiles or websites that impersonate genuine sources to appear credible is a deceptive techniques that is often used in media and information.  \n\nTo identify deceptive tactics common verification strategies should be used, especially evaluating whether the author might have a motive, such as financial benefit, political gain, or fame, that could affect the objectivity of the information; Considering who benefits from the information being believed or spread; Checking if the information presents multiple viewpoints or if it seems one-sided.  \n\n### ☑ Purpose Behind Information\n\n\n:::success\n- [ ] Inform – Provide facts, data, or explanations (e.g. news reports, documentaries)\n- [ ] Persuade – Influence opinions or actions (e.g. opinion articles, political ads)\n- [ ] Entertain – Amuse or engage the audience (e.g. movies, memes, comedy shows)\n- [ ] Sell something – Promote a product or service (e.g. ads, sponsored posts)\n- [ ] Educate – Teach or build knowledge/skills (e.g. textbooks, tutorials)\n- [ ] Inspire – Motivate or uplift (e.g. speeches, inspirational videos)\n- [ ] Manipulate – Mislead for personal, political, or financial gain (e.g. propaganda, disinformation)\n- [ ] Raise awareness – Highlight social, health, or environmental issues (e.g. campaigns, PSAs)\n- [ ] Document – Record events or information for future reference (e.g. archives, legal records)\n\n:::\n\n# **Evidence**\n\nFacts, data, or information that provide support for a claim or argument.\n\n## **Types of Evidence**\n\n* **Empirical Evidence:** Data and observations from experiments or real-world studies.\n* **Statistical Evidence:** Numerical data that illustrate trends, correlations, or patterns.\n* **Testimonial Evidence:** Statements or endorsements from experts or witnesses.\n* **Anecdotal Evidence:** Personal stories or examples that illustrate a point.\n* **Documentary Evidence:** Written records, documents, or publications.\n\n# Evidence-Based Arguments\n\nAn evidence-based argument is a claim or position supported by objective evidence such as data, research findings, or reliable observations. This approach ensures that arguments are logical and persuasive, relying on factual support rather than emotion or anecdote. It involves presenting a clear thesis and systematically connecting it to the evidence.\n\n### ☑ Verbal Cues that Indicate Arguments and Evidence or Examples\n\n\n:::success\nWhen assessing information critically, it is essential to identify evidence and well-established arguments. Here are some tips to help you in this process:\n\n- [ ] Identify if a piece of information refers to the primary source of data (the original scientific publication or the original dataset).\n- [ ] Check if a piece of information presents potential benefits and harms in the same way by not overestimating nor underestimating any of them. (E.g. \"This data indicates that it can be used to \\[potential benefit\\]. However, it also has the limitation of \\[potential negative aspect\\]\").\n- [ ] Pay attention to the adjectives used to describe the findings. They can be showing a subjective ways of presenting data and information. (E.g. \"This ==amazing== finding will be used for disease prevention\").\n- [ ] Review if a piece of information is opened to uncertainty and considers several possible outcomes. Avoid absolute statements. (E.g. *\"The new treatment __==will cure cancer==__\"*).\n- [ ] Check if the piece of information recognises that some aspects of the issue are unknown as socio-scientific issues are complex and with several potential solutions. (E.g. *\"Although some advances were made, there are details of its mechanism of action that __==are still unknown==__*\").\n- [ ] Analyze the consistency of the message.\n\n:::\n\n\n:::info\n* Vrij, A., Fisher, R. P., and Leal, S. (2022). How researchers can make verbal lie detection more attractive for practitioners. *Psychiatry, Psychology and Law, 30*(3), 383-396. [https://doi.org/10.1080/13218719.2022.2035842 ](https://doi.org/10.1080/13218719.2022.2035842)\n\n\n* Watson, C. (2022). Many researchers say they'll share data — but don't. *Nature, 606*, 583. *https://doi.org/10.1038/d41586-022-01692-1* \n* World Health Organization (WHO). (2020). Communicating and Managing Uncertainty in the COVID-19 Pandemic: A quick guide. \n\n:::\n\n\n## \n\n### ☑ Context of Information\n\n\n:::success\n- [ ] Identify the source / the author.\n- [ ] Identify why it was created.\n- [ ] Identify where it was created.\n\n\n- [ ] Identify local issues or perspectives that might shape the information.\n- [ ] Identify when it was created.\n- [ ] Identify underlying assumptions that might shape the information.\n- [ ] Identify for whom it was created.\n\n:::\n\n\n# Information \n\n### ☑ Identify Quality of Information\n\n\n:::success\nA criteria-based checklist to compare information from different sources is a structured approach to assess the quality, reliability, and relevance of the information from different sources. Journalists and fact-checkers use specific criteria to compare and evaluate the quality of information from different sources:\n\n\n**Criteria to assess the quality of information**\n\n* **Timeliness:** Identify the publication dates and if the information is current. \n* **Accuracy:** Check if the information is factually correct.\n* **Completeness:** Check if the information answers all 5W1H questions: What? Who? Where? When? Why? How? (distinguish superficial from in-depth information)\n* **Objectivity:** Identify who is quoted. Check if the information is balanced.\n* **Transparency:** Check if sources, methods, or data are clearly cited?\n\n:::\n\n\n# Logical Fallacies\n\n### ☑ Logical Fallacies\n\n\n:::success\n- [ ] Check for hasty generalisations - Conclusion from too little evidence.\n- [ ] Check for false dilemmas - Limiting options to two when more exist.\n- [ ] Check for straw man arguments - Misrepresenting a position to refute it easily.\n- [ ] Check for appeals to ignorance - Claiming truth due to lack of disproof.\n- [ ] Check for appeals to authority - Assuming truth based on authority alone.\n- [ ] Check for red herrings - Distracting from the main issue.\n- [ ] Check for false causes - Confusing correlation with causation.\n- [ ] Check for ad hominem - Attacking the person, not the argument. \n- [ ] Check for ad populum - Arguing truth from popularity.\n- [ ] Check for slippery slopes - Asserting one step leads to extremes.\n- [ ] Check for circular reasoning - Using the conclusion as a premise.\n\n:::\n\n\n:::info\n* De Waele, A., Claeys, A. S., and Opgenhaffen M. (2020). Preparing to face the media in times of crisis: training spokesperson' verbal and nonverbal cues. *Public Relations Review, 46*(2), 101871. [https://doi.org/10.1016/j.pubrev.2019.101871 ](https://doi.org/10.1016/j.pubrev.2019.101871 \"Persistent link using digital object identifier\")\n* Lu, F., and Sun, Y. (2022). COVID-19 vaccine hesitancy: The effects of combining direct and indirect online opinion cues on psychological reactance to health campaigns. *Computers in Human Behavior, 127*, 107057. [https://doi.org/10.1016/j.chb.2021.107057 ](https://doi.org/10.1016/j.chb.2021.107057 \"Persistent link using digital object identifier\")\n* Van der Bles, A. M., Van der Linden, S., Freeman, A. L. J., Mitchell. J., Galvao, A. B., Zaval, L., and Spiegelhalter, D. J. (2019). Communicating uncertainty about facts, numbers and science. *Royal Society Open Science, 6*, 181870__.__ [http://doi.org/10.1098/rsos.181870 ](http://doi.org/10.1098/rsos.181870)\n\n:::\n\n# Reverse Image Search\n\nA reverse image search is a technique that allows you to search and find information - about an image or/and its content - using an image instead of text. This technique can help you find a high-resolution version of an image, find similar images, or identify the original source of an image.\n\nAn online image finder is an incredibly useful tool for verifying content, finding higher resolution versions, or identifying the origin of an image. \n\n\n:::info\n* *Reverse image search - find similar images online* (no date) *DNS Checker*. Available at: https://dnschecker.org/reverse-image-search.php (Accessed: 5 December 2024) \n\n:::\n\n## Examples\n\n* \n* \n* \n* \n* [https://lenso.ai/](https://lenso.ai/el)\n* \n* \n\n# Manipulation\n\n# **Messenger's Motives to Distort Information**\n\nTypical reasons why messengers might distort the messages of authors include: \n\n* Personal Bias: A messenger may alter the content to align with their own beliefs, values, or interests, influencing how the message is conveyed to support a specific viewpoint or narrative.\n* Misinterpretation: A messenger might misunderstand or misinterpret the original message.\n* Sensationalism: A messenger may exaggerate or distort the information to make it more dramatic or appealing to their audience.\n* Simplification: A messenger might simplify or alter the original content to make it more accessible or understandable to their audience.\n* Intentional Manipulation: In some cases, messengers might deliberately modify the information for purposes of manipulation, to deceive or persuade the audience to adopt a particular view or take a specific action.\n\n### ☑ Evaluate Messenger's Possible Motives\n\n\n:::success\nTo evaluate whether a messenger has delivered information correctly or distorted it, the following aspects can be assessed:\n\n**Transparency & Consistency with Original Source:** \n\n- [ ] Does the messenger provide clear references to the original source?\n- [ ] Does the messenger's message align with the original content or author's intentions?\n\n\n- [ ] Are there significant discrepancies between what the messenger says and what the author communicated?\n\n**Motivation, Bias & Reputation:**\n\n- [ ] Does the messenger have any personal, financial, or ideological interests that might influence how they present the information? \n- [ ] Is the messenger known for a particular viewpoint or affiliation that could color their interpretation of the information? \n\n\n- [ ] What is the messenger's track record in delivering accurate, trustworthy information?\n\n**Objectivity or Use of Emotional Appeal:** \n\n- [ ] Does the messenger present the information clearly and objectively, or do they inject personal opinions or emotional language that could skew the message?\n\n:::\n\n\n:::info\n* Hallam, S. (no date) *Research guides: fact from fiction: author credibility*. Available at: https://libguides.whitworth.edu/factfromfiction/authorcredibility (Accessed: 5 December 2024).\n\n\n* Port, G. (no date) *All saints' college libguides: research & referencing: source evaluation*. Available at: https://libguides.allsaints.wa.edu.au/c.php?g=929914&p=6721908 (Accessed: 5 December 2024).\n\n:::\n\n# Verbal Cues that Indicate Opinions or Uncertainty\n\nDifferentiating between evidence and opinion is a fundamental step when assessing information critically. \n\n## Tips to Help You to Identify Opinion:\n\n\n:::tip\nIdentify the language associated with personal beliefs. (E.g. *\"I believe\"*, *\"I think\"*, *\"Personally\"*, etc.)\n\n:::\n\n\n:::tip\nIdentify the expressions associated with personal interpretation of data, especially when the source has no expertise in the field. (E.g. *\"From this it can be deducted that….\", \"\"* ).\n\n:::\n\n\n:::tip\nPay attention to the underlying beliefs, emotions and/or political/economic/societal orientation that can be affecting the way information is communicated.\n\n:::\n\n\n:::tip\nPay attention to the tone with which the information is communicated. (E.g. when the tone sounds urgent, the feeling of urgency is increased in the receptor of that information).\n\n:::\n\n\n:::tip\nIdentify if uncertainty is clearly communicated. (E.g. \"*Our data show that 50 out of 1000 participants have \\[X\\] characteristic*\"; \"If we continue this path, this future climatological scenario is unlikely to become a reality\").\n\n:::\n\n\n:::tip\nBe aware of the indirect ways of expressing opinion. (E.g. Reacting to a post or to a comment on a post; Sharing a post.)\n\n:::","HTML":"

Argumendid

\n

Väited või põhjendused, mida esitatakse konkreetse väite või seisukoha toetuseks või vastu.

\n

Argumendi osad

\n
    \n
  • Väide: esitatav põhipunkt või väide.
    • \n
  • Tõendid: toetavad andmed või teave.
    • \n
  • Põhjendus: Tõendite ja väite vaheline loogiline seos.
    • \n
  • Toetus: Väite täiendav toetus.
    • \n
  • Piirang: Väite jõudu piiravad väited.
    • \n
  • Vastuväide: Väidet vaidlustavad vastuväited või tõendid.
    • \n
\n

Petlikud taktika

\n

Petlikud taktikaid meedias ja teabe manipuleerimisel on mitmekesised ja pidevas arengus. Kuigi kogu desinformatsioon on pettus, ei ole kogu pettus desinformatsioon. Pettus on laiem kategooria, mis hõlmab igasugust tegevust, mille eesmärk on eksitada, näidata valet ja varjata tõde. Petlike taktikaid on näiteks:  

\n
    \n
  • Valetamine: Valetamine hõlmab teabe väljamõtlemist või tõelise teabe muutmist petmise eesmärgil. See hõlmab tekstide, tsitaatide, fotode, helisalvestiste või videote tahtlikku manipuleerimist, et muuta nende tähendust või konteksti, jättes need samas autentsena näivaks.
    • \n
  • Väljajätmine: Väljajätmine hõlmab olulise teabe tahtlikku varjamist, mis võib oluliselt muuta loo või teabe mõistmist või tajumist. Väljajätmisi on raske ära tunda, kuid need on petlikud, kuna välja jäetud teave võib olla sama mõjukas kui selgesõnaliselt väljendatud teave.
    • \n
  • Väljamõtlemine: Mõned osalejad loovad täiesti vale sisu, mille eesmärk on eksitada ja kahju tekitada. See võib ulatuda võltsuudistest ja keerukatest pettustest kuni deepfake'ideni. Generatiivseid AI-tööriistu on lihtne kuritarvitada, et luua igasugust väga veenvat sisu (pilte, helisid, videoid) petmise eesmärgil.
    • \n
  • Väärkajastamine: Väärkajastamine hõlmab erinevaid petlikke taktikaid, nagu vale seoste loomine, näiteks kui pealkirjad, visuaalid või allkirjad ei kajasta täpselt tegelikku sisu. Kui ehtsat sisu jagatakse vale kontekstuaalse teabega, näiteks kontekstist välja võetud pildiga, tehakse seda pettuse eesmärgil, raamides narratiivi teatud viisil. Samuti on võltsitud sotsiaalmeediaprofiilid või veebisaidid, mis esitlevad end ehtsate allikatena, et näida usaldusväärsetena, petlikud tehnikad, mida meedias ja teabes sageli kasutatakse.  
    • \n
\n

Petlike taktikate tuvastamiseks tuleks kasutada tavalisi kontrollimisstrateegiaid, eelkõige hinnates, kas autoril võiks olla motiiv, nagu rahaline kasu, poliitiline kasu või kuulsus, mis võiks mõjutada teabe objektiivsust; kaaludes, kes saab kasu sellest, et teavet usutakse või levitatakse; kontrollides, kas teave esitab mitmeid vaatenurki või tundub ühepoolne. 

\n

☑ Teabe eesmärk

\n
\n
\n\n
    \n
  • Teavitamine – faktide, andmete või selgituste esitamine (nt uudisreportaažid, dokumentaalfilmid)
    • \n
  • Veenda – mõjutada arvamusi või tegevusi (nt arvamusartiklid, poliitilised reklaamid)
    • \n
  • Meelelahutus – publiku lõbustamine või kaasamine (nt filmid, meemid, komöödiasaated)
    • \n
  • Müüa – reklaamida toodet või teenust (nt reklaamid, sponsoreeritud postitused)
    • \n
  • Harida – õpetada või arendada teadmisi/oskusi (nt õpikud, õpetused)
    • \n
  • Inspireerida – motiveerida või julgustada (nt kõned, inspireerivad videod)
    • \n
  • Manipuleerida – eksitada isikliku, poliitilise või rahalise kasu saamiseks (nt propaganda, desinformatsioon)
    • \n
  • Teadlikkuse tõstmine – sotsiaalsete, tervise- või keskkonnaprobleemide esiletõstmine (nt kampaaniad, avaliku huvi teadaanded)
    • \n
  • Dokumenteerida – salvestada sündmusi või teavet tuleviku jaoks (nt arhiivid, õigusdokumendid)
    • \n
\n
\n
\n

Tõend

\n

Faktid, andmed või teave, mis toetavad väidet või argumenti.

\n

Tõendite liigid

\n
    \n
  • Empirilised tõendid: andmed ja tähelepanekud, mis on saadud katsetest või reaalmaailma uuringutest.
    • \n
  • Statistilised tõendid: numbrilised andmed, mis illustreerivad suundumusi, seoseid või mustreid.
    • \n
  • Tunnistajate tõendid: ekspertide või tunnistajate ütlused või kinnitused.
    • \n
  • Anekdootilised tõendid: isiklikud lood või näited, mis illustreerivad teatud seisukohta.
    • \n
  • Dokumendilised tõendid: kirjalikud märkmed, dokumendid või väljaanded.
    • \n
\n

Tõenditel põhinevad argumendid

\n

Tõenditel põhinev argument on väide või seisukoht, mida toetavad objektiivsed tõendid, nagu andmed, uurimistulemused või usaldusväärsed tähelepanekud. Selline lähenemine tagab, et argumendid on loogilised ja veenvad, tuginedes pigem faktidele kui emotsioonidele või anekdootidele. See hõlmab selge teesi esitamist ja selle süstemaatilist seostamist tõenditega.

\n

☑ Verbaalsed vihjed, mis viitavad argumentidele ja tõenditele või näidetele

\n
\n
\n\n

Teavet kriitiliselt hinnates on oluline tuvastada tõendid ja hästi põhjendatud argumendid. Siin on mõned näpunäited, mis aitavad teid selles protsessis:

\n
    \n
  • Selgitage välja, kas teave viitab andmete esmasele allikale (originaalne teaduslik publikatsioon või originaalne andmekogum).
    • \n
  • Kontrollige, kas teave esitab võimalikke eeliseid ja kahjusid võrdselt, ühtegi neist ülehinnates ega alahinnates. (Näiteks: „Need andmed näitavad, et seda saab kasutada [võimalik eelis]. Siiski on sellel ka piirang [võimalik negatiivne aspekt]”).
    • \n
  • Pöörake tähelepanu tulemuste kirjeldamiseks kasutatud omadussõnadele. Need võivad näidata subjektiivset viisi andmete ja teabe esitamisel. (Näiteks: „Seda hämmastavat avastust kasutatakse haiguste ennetamiseks”).
    • \n
  • Kontrollige, kas teave on avatud ebakindlusele ja arvestab mitmeid võimalikke tulemusi. Vältige absoluutseid väiteid. (Näiteks: „Uus ravi ravib vähki”).
    • \n
  • Kontrollige, kas teave tunnistab, et mõned probleemi aspektid on teadmata, kuna sotsiaal-teaduslikud küsimused on keerulised ja neil on mitu võimalikku lahendust. (Näiteks: „Kuigi on tehtud mõningaid edusamme, on selle toimemehhanismi üksikasjad endiselt teadmata”).
    • \n
  • Analüüsige sõnumi järjepidevust.
    • \n
\n
\n
\n
\n
\n\n
    \n
  • Vrij, A., Fisher, R. P. ja Leal, S. (2022). Kuidas teadlased saavad muuta verbaalse valetamise tuvastamise praktikutele atraktiivsemaks. Psychiatry, Psychology and Law, 30(3), 383–396. https://doi.org/10.1080/13218719.2022.2035842
    • \n
  • Watson, C. (2022). Paljud teadlased väidavad, et jagavad andmeid, kuid tegelikult ei tee seda. Nature, 606, 583. https://doi.org/10.1038/d41586-022-01692-1
    • \n
  • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). (2020). Ebakindluse edastamine ja juhtimine COVID-19 pandeemia ajal: lühijuhend. {"id":"eb329bc0-3775-45b7-9092-6a24e3f65fe3"}
    • \n
\n
\n
\n

☑ Teabe kontekst

\n
\n
\n\n
    \n
  • Määrake kindlaks allikas / autor.
    • \n
  • Selgitage välja, miks see loodi.
    • \n
  • Määrake kindlaks, kus see loodi.
    • \n
  • Määrake kindlaks kohalikud probleemid või vaatenurgad, mis võivad teavet mõjutada.
    • \n
  • Selgitage välja, millal see loodi.
    • \n
  • Määrake kindlaks teavet mõjutavad aluseks olevad eeldused.
    • \n
  • Selgitage välja, kelle jaoks see loodi.
    • \n
\n
\n
\n

Teave

\n

☑ Määrake kindlaks teabe kvaliteet

\n
\n
\n\n

Kriteeriumidel põhinev kontrollnimekiri erinevatest allikatest pärit teabe võrdlemiseks on struktureeritud lähenemisviis erinevatest allikatest pärit teabe kvaliteedi, usaldusväärsuse ja asjakohasuse hindamiseks. Ajakirjanikud ja faktikontrollijad kasutavad konkreetseid kriteeriume, et võrrelda ja hinnata erinevatest allikatest pärit teabe kvaliteeti: Teabe kvaliteedi hindamise kriteeriumid

\n
    \n
  • Ajakohasus: Määrake kindlaks avaldamiskuupäevad ja kas teave on ajakohane.
    • \n
  • Täpsus: kontrollige, kas teave on faktiliselt õige.
    • \n
  • Täielikkus: kontrollige, kas teave vastab kõigile 5W1H küsimustele: mis? kes? kus? millal? miks? kuidas? (eristage pinnapealset teavet põhjalikust teabest)
    • \n
  • Objektiivsus: selgitage välja, keda on tsiteeritud. Kontrollige, kas teave on tasakaalustatud.
    • \n
  • Läbipaistvus: kontrollige, kas allikad, meetodid või andmed on selgelt viidatud?
    • \n
\n
\n
\n

Loogilised eksimused

\n

☑ Loogilised eksimused

\n
\n
\n\n
    \n
  • Kontrollige kiirustatud üldistusi – järeldused liiga väheste tõendite põhjal.
    • \n
  • Kontrollige vale dilemmasid – valikuvõimaluste piiramine kahega, kui neid on rohkem.
    • \n
  • Kontrollige, kas esineb õlgedest mehe argumente – seisukoha moonutamine, et seda kergemini ümber lükata.
    • \n
  • Kontrollige, kas esineb viitamist teadmatusele – tõe väitmine tõendite puudumise tõttu.
    • \n
  • Kontrollige autoriteedile tuginemist – tõe eeldamine ainult autoriteedi põhjal.
    • \n
  • Kontrollige, kas esineb kõrvalteemasid – tähelepanu kõrvalejuhtimine põhiprobleemilt.
    • \n
  • Kontrollige vale põhjuslikkuse järele – korrelatsiooni segamine põhjuslikkusega.
    • \n
  • Kontrollige ad hominem'i – rünnata isikut, mitte argumenti.
    • \n
  • Kontrollige ad populum'i – tõe väitmine populaarsuse põhjal.
    • \n
  • Kontrollige libedaid nõlvu – väide, et üks samm viib äärmuseni.
    • \n
  • Kontrollige ringargumente – järelduse kasutamine eeldusena.
    • \n
\n
\n
\n
\n
\n\n
    \n
  • De Waele, A., Claeys, A. S. ja Opgenhaffen M. (2020). Valmistumine meediaga suhtlemiseks kriisiolukorras: pressiesindaja verbaalsete ja mitteverbaalsete signaalide koolitus. Public Relations Review, 46(2), 101871. https://doi.org/10.1016/j.pubrev.2019.101871
    • \n
  • Lu, F. ja Sun, Y. (2022). COVID-19-vaktsiini suhtes valitsev kõhklus: otseste ja kaudsete veebipõhiste arvamussignaalide kombineerimise mõju psühholoogilisele vastuseisule tervisekampaaniatele. Computers in Human Behavior, 127, 107057. https://doi.org/10.1016/j.chb.2021.107057
    • \n
  • Van der Bles, A. M., Van der Linden, S., Freeman, A. L. J., Mitchell. J., Galvao, A. B., Zaval, L. ja Spiegelhalter, D. J. (2019). Ebakindluse edastamine faktide, numbrite ja teaduse kohta. Royal Society Open Science, 6, 181870. http://doi.org/10.1098/rsos.181870
    • \n
\n
\n
\n

Pildiotsing

\n

Pildi tagurpidi otsing on meetod, mis võimaldab otsida ja leida teavet – pildi ja/või selle sisu kohta – kasutades teksti asemel pilti. See meetod aitab leida pildi kõrge resolutsiooniga versiooni, leida sarnaseid pilte või tuvastada pildi algallika.

\n

Veebipõhine pildiotsing on äärmiselt kasulik vahend sisu kontrollimiseks, kõrgemate resolutsioonidega versioonide leidmiseks või pildi päritolu kindlakstegemiseks.

\n
\n
\n\n
    \n
  • Pildi tagurpidi otsing – leia sarnaseid pilte veebist (kuupäev puudub) DNS Checker. Kättesaadav aadressil: https://dnschecker.org/reverse-image-search.php (Külastatud: 5. detsember 2024)
    • \n
\n
\n
\n

Näited

\n\n

Manipuleerimine

\n

Sõnumitooja motiivid teabe moonutamiseks

\n

Tüüpilised põhjused, miks sõnumitoojad võivad moonutada autorite sõnumeid, on järgmised:

\n
    \n
  • Isiklik eelarvamus: sõnumitooja võib muuta sisu vastavalt oma veendumustele, väärtustele või huvidele, mõjutades sõnumi edastamist, et toetada konkreetset seisukohta või narratiivi.
    • \n
  • Väär tõlgendamine: sõnumitooja võib algset sõnumit valesti mõista või tõlgendada.
    • \n
  • Sensatsioonilisus: sõnumitooja võib teavet liialdada või moonutada, et muuta see oma publikule dramaatilisemaks või atraktiivsemaks.
    • \n
  • Lihtsustamine: sõnumitooja võib algset sisu lihtsustada või muuta, et muuta see oma publikule kättesaadavamaks või arusaadavamaks.
    • \n
  • Tahtlik manipuleerimine: Mõnel juhul võivad sõnumitoojad teavet tahtlikult muuta manipuleerimise eesmärgil, et petta või veenda publikut võtma omaks teatud seisukoht või tegema teatud tegevust.
    • \n
\n

☑ Hinnake sõnumitooja võimalikke motiive

\n
\n
\n\n

Selleks et hinnata, kas teabe edastaja on teavet edastanud õigesti või moonutanud, võib hinnata järgmisi aspekte: Läbipaistvus ja kooskõla algallikaga:

\n
    \n
  • Kas sõnumitooja viitab selgelt algallikale?
    • \n
  • Kas edastaja sõnum on kooskõlas algse sisuga või autori kavatsustega?
    • \n
  • Kas sõnumitooja sõnade ja autori edastatu vahel on olulisi lahknevusi?
    • \n

    Motivatsioon, eelarvamuslikkus ja maine:

    \n
  • Kas sõnumitoojal on isiklikke, rahalisi või ideoloogilisi huve, mis võivad mõjutada seda, kuidas ta teavet esitab?
    • \n
  • Kas edastaja on tuntud teatud seisukoha või kuuluvuse poolest, mis võiks mõjutada tema tõlgendust teabest?
    • \n
  • Millised on sõnumitooja senised tulemused täpse ja usaldusväärse teabe edastamisel?
    • \n

    Objektiivsus või emotsionaalsete argumentide kasutamine:

    \n
  • Kas teabe edastaja esitab teavet selgelt ja objektiivselt või lisab ta isiklikke arvamusi või emotsionaalset keelt, mis võivad sõnumit moonutada?
    • \n
\n
\n
\n
\n
\n\n
    \n
  • Hallam, S. (kuupäev puudub) Teadustöö juhendid: faktid ja väljamõeldis: autori usaldusväärsus. Kättesaadav aadressil: https://libguides.whitworth.edu/factfromfiction/authorcredibility (Külastatud: 5. detsember 2024).
    • \n
  • Port, G. (kuupäev puudub) All Saints' College'i juhendid: uurimistöö ja viitamine: allikate hindamine. Kättesaadav aadressil: https://libguides.allsaints.wa.edu.au/c.php?g=929914&p=6721908 (vaadatud: 5. detsember 2024).
    • \n
\n
\n
\n

Verbaalsed vihjed, mis viitavad arvamustele või ebakindlusele

\n

Tõendite ja arvamuste eristamine on oluline samm teabe kriitilisel hindamisel.

\n

Nõuanded arvamuse tuvastamiseks:

\n
\n
\n\n

Tuvastage isiklike veendumustega seotud keelekasutus. (Näiteks „Ma usun”, „Ma arvan”, „Isiklikult” jne.)

\n
\n
\n
\n
\n\n

Tuvastage väljendid, mis on seotud andmete isikliku tõlgendamisega, eriti kui allikas ei ole selles valdkonnas asjatundja. (Näiteks „Sellest võib järeldada, et…“, „“).

\n
\n
\n
\n
\n\n

Pöörake tähelepanu aluseks olevatele veendumustele, emotsioonidele ja/või poliitilisele/majanduslikule/ühiskondlikule suunitlusele, mis võivad mõjutada teabe edastamise viisi.

\n
\n
\n
\n
\n\n

Pöörake tähelepanu toonile, millega teavet edastatakse. (Näiteks kui toon kõlab kiireloomuliselt, suureneb kiireloomulisuse tunne selle teabe vastuvõtjas).

\n
\n
\n
\n
\n\n

Määrake kindlaks, kas ebakindlus on selgelt edastatud. (Näiteks: „Meie andmed näitavad, et 1000 osalejast 50-l on \\[X\\] tunnusjoon”; „Kui me jätkame sellel teel, on ebatõenäoline, et see tulevane kliimastsenaarium reaalsuseks saab”).

\n
\n
\n
\n
\n\n

Olge teadlikud kaudsetest viisidest arvamuse väljendamiseks. (Näiteks reageerimine postitusele või postituse kommentaarile; postituse jagamine.)

\n
\n
","UPDATEDAT":"2026-05-11T20:47:29.450Z","LANG":"et","ID":"eb329bc0-3775-45b7-9092-6a24e3f65fe3","TITLE":"Klõpsa / Ole arukas ja mõtle kaks korda järele","SOURCELANG":"en"}